Juutide asualad ja "juudi" nimega kohadЕврейские места и "еврейские" имена
Jewish places and "jewish" names
Juutide asualad ja "juudi" nimega kohad
"Tohisoo mõisa kõrval on üks suur hoone, kunagi ammu-ammu asus seal nahaparkimise vabrik, mille omanikuks oli juut ja tema lasi selle silla sinna ehitada, et vabrikutöölistel oleks lühem maa tööle. Sellel ajal nägi see hoopis teistsugune välja. Selline on juudi silla legend, mis minu kõrvu on jõudnud. Tean ka nimetust nahavabriku sild". (Internet. Fennica, 03.10.2008)
´
Vasakul on tänapäeva (2013) kaart, paremal on 1867. aasta kaart. See on osa vanast Tohisoo (Tois) mõisa kaardist, mida saab näha ka kohapeal. Nagu näeme, 1867.a. sild oli juba olemas.
See kaart on tehtud 1920-22. aastal. Silda siin enam ei ole...
1923. aastal ehitasid vennad Salomon ja Hirsch Šimšilevitš (Schimschilewitsch) seal nahaparkimise vabriku mis töötas 1933. aastani. Kindlustatud hoonete nimekirjast loeme: nahavabrik, elumaja ja kontor, tisleri töökoda, sepikoda, tööliste elumaja, tall, ait ja muu.
Üks "kena" ajakirjanik kirjutab Maalehes ("Mõni sõna Kohila elanikkudest" 9.2.1933 l. 4): "Kohila algkooli naabruses asub Kohila nahavabrik, mille omanikeks juudid Schimschilewitshid. No juut on ikka juut, ega ta ikka ristiinimeste hulka elama ei kõlba. Ju ta sai sest vist isegi aru, ega ta muidu poleks oma elamisele-olemisele kõrge püstaia ümber teinud. Muu seas on ta ka agar ümberkaudsete talude ostja: ja mis niisugusel saksal osta, kes võtab sult ühe vasikanaha parkimise eest kolm omale töötasuks".
Vaatamata sellele "õudsele käitumisele" läksid vennad 1933. aastal pankrotti. Vahepeal aga tegid vähemalt ühe hea asja - ehitasid uue silla (ja mitte ainult oma töölistele).
Tänapäeval (2013) töötab selles hoones naiste käekottide vabrik (suures majas).
´